Kolmandik Estonian Airist jäägu riigile

Tänavu täitub 23 aastat Estonian Airi loomisest. Lennufirmat on erastatud, taasriigistatud, omanikeks on olnud Maersk Air, SAS ja nüüd peaaegu täies mahus riik. Alates loomisest on EA pidevalt balansseerinud olemise ja mitteolemise piiril, mõningatel aastatel on ettevõte olnud küll kasumis, kuid valdavalt on tootnud kahjumit. Omanikud ja juhid on vahetunud, kuid EA on püsinud vaatamata Eesti turu väiksusele ning tihedale konkurentsile lennundusturul.

Milleks meile üldse Estonian Air? Kas vaba turumajandus suudab tagada Tallinnast algavad regulaarreisid tähtsamatesse Euroopa sõlmpunktidesse? Ilmselt mitte. Arvestades turu väiksust ja järjest tihenevat konkurentsi, peab Euroopa ääremaal asetsev väike riik ilmselt oma lennufirmat toetama. See ei pruugi tähenda ilmtingimata omanik olemist. Ajalugu näitab, et riigi kui omaniku esindajad võivad oma väljaütlemiste ja tegudega olla firmale kohati kahjulikudki.

Estonian Airi säilitamise ja arendamise peamine mõte seisneb selles, et siit Euroopa nurgast üldse kuhugi lennata ning investoreid vastu võtta, sest alternatiive ju pole - ei saa tõsiselt rääkida kiirest ja mugavast raudtee- ja autoühendusest Euroopa sõlmpunktidega. Loomulikult ei pea EA jääma riigi omandusse, maailm liigub rahvuslike lennufirmade erastamise suunas.

Lennufirmad müüvad usaldust. Usaldus tähendab nii lennuohutuse reeglite täitmist kui kliendi lootust, et firma finantsseisund lubab lennata ka tulevikus. Alates 2009. aastast on Estonian Airi paigutatud kapitalimaksetena 57,2 ja lühiajalise laenuna 24,9 miljonit eurot, kokku 82,1 miljonit. Euroopa Komisjoni on informeeritud üksnes 8,3 miljoni euro suurusest laenust. Euroopa Liidus kehtivad mitmed konkurentsi-, sealhulgas lennufirmade võimalikke riigipoolseid toetusi sätestavad regulatsioonid, mille peamine mõte on, et riik ei sekkuks normaalsesse turu toimimisse ning et riik võib toetada lennufirmat ainult üks kord kümne aasta jooksul.

EA saatuse seisukohalt on ülioluline Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi otsus, kas EA peab täielikult või osaliselt tagasi maksma riigi maksed või otsustatakse, et see tegevus on olnud legaalne. Alles selle otsuse järel saab hakata EA kas täielikult või osaliselt müüma, sest siis on teada, mida müüakse. Müüakse ikkagi firmat koos kohustuste-võlgadega. EA esitab 31. oktoobriks Euroopa Komisjonile täiendustega rekonstrueerimiskava, mis väidetavalt sisaldab juba erakapitali kaasamist.

Parimaks EA müümise viis oleks, et riigile jääb kolmandik aktsiapakist ja tuumikinvestorile-strateegilisele partnerile 2/3. Siis jääks vähemalt esialgu riigile kontroll strateegiliste-üldiste otsuste üle, sealhulgas EA jätkamise üle. Loomulikult peaks 2/3 omanduse müük olema avalik ja läbipaistev ning toimuma Eesti klientidele ja riigile parimal viisil. Sellise omandistruktuuriga peaksime tagama stabiilse ja igapäevase lennuühenduse Euroopa olulisematesse sihtpunktidesse, mõningase riikliku kontrolli ning lõpuks kõige tähtsama - eesti elanike huvitatuse ja motivatsiooni lennata oma firmaga.